Elitaarne improvisatsioon oma ala parimatelt. Ei saba ega sarvi - aga kõige selle müra ja segaduse sees oli rütmi, huumorit ja head energiat (et mitte öelda pauerit) hoopis teistsugusel moel, kui mõnelt rockiürituselt näiteks leida võib.
"Nüüd olen ma siis kõike näinud" ütles Evelin Ilves ja läks kolm lugu enne lõppu ära - aga samas viimane lugu enne seda oli "Ott Kiivikase lugu" ja see oligi õhtu nael vähemalt minu hinnangu järgi...
No comments:
Post a Comment