
Tervitusi Keri saarelt maarotid!
Vinge eneseületus igaljuhul, kahe päeva peale kokku 63km laineharja küntud süstadega...
Stardid olid mõlemal päeval kuskil lõuna paiku, ja maabumine juba pikalt peale päikeseloojangut täiskuu valguses.
Retk ise oli siis Valkla rand, Rammu, Aksi, Keri ja sama tagasi...
Puhanguti 10m tuult tähendab seda, et laineharjal olles on ikka ilgelt hea vaade, aga kahe laine vahel näed ainult vahetult kahel pool kõrval olevaid laineid, mitte et eriti oleks aega uurida silmapiiri sellisel hetkel muidugi...
Keri ise on piisavalt väike, et paari sammuga ring peale mõõta, aga piisavalt vapper, et kõikidele tormidele vastu pidada... Vahva vaatepilt kuidas iga asi on ehitatud nii kapitaalseks, et tuul torm ega jää seda minema ei jõuaks pühkida...
Ja jõudu tütarlapsele-saarevahile, kes seal sama vapralt taskulambiga meremeestele randumiskohta näitab!
Logiraamat asja kohta näitab midagi sellist:
Valkla -
Süstamine on vist popp ala, seekordse süstamatka alguseks oli rannale kuhjatud rohkem paate kui kunagi varem, ja hetk hiljem tuli välja, et Roland oli läinud noid veel juurde tooma.
Ühese paadi valiku dilemma oli suur - kas valida pigem kiirem paat või selline millega lihtsam tasakaalu hoida... Viimasel hetkel alles kui teised olid juba merel otsustasin veel abiks soovituse peale ikka selle veidi kiirema vastu vahetada, ja hea oli, sest tempo mida merel näitama hakati oli päris tasemel.
Umblu -
jäi nii tulles kui minnes käeulatusse aga selle väikese laiu peale keegi ei kippunud, (tegelikult ega ta vist Kerist palju väiksem polegi?)
Aksi -
siin tegime vähe pikema peatuse mõlemal suunal, väga kena koht paraku enamus tähelepanu võttis endale supikatel, pikema tuuritamise jaoks enam aega polnudki.
Tegime kiire küttepuude varumise tiiru, tunne oli nagu rändaks edasi kuskile üksikule saarele kuhu elusolendi jalg juba väga tihti ei satu.
Prangli -
Prangli oli variant B-na kaalumisel juhuks kui Keri ikkagi liiga suureks pingutuseks osutub. Aksi nurga peal enne viimast pikemat distantsi, sai tükk aega arutatud, et kas ikka võtta ette see kõige keerulisem ülesanne. Jällegi üks hea valik sai tehtud, et ikka sinna Kerile minna, ega see lihtne ei olnud aga tehtud sai...
Keri -
Ülilahe koht, kena vastuvõtt ja parasjagu piisavalt väike saar, et selle jõudis korralikult risti-rästi läbi uurda. Õhtune lõkkeõhtu sisaldas kah täpselt kõike mida peab: kes tahtis sai täiskuu valgel grillida, laulda, isegi sauna minna.
Jupike peale meid randus sinna veel üks seltskond jahiga. Õhtupoole hakkas tuul tõusma, nii et ega see neilgi väga lihtne ülesanne ei olnud, lõhkusid veel ankrutrossi ära ja hommikune projekt oli neil seda suurte murdlainete vahel sukeldudes välja otsida.
Aksi -
Tagasiteel oli laine päris karm ülejäänud sportlased tahtsid vist ühe hooga kuni Tallinnani tagasi kihutada aga ma ikka veidi pidurdasin kiiret plaani ja õnneks rahvas otsustas uuesti Aksi varjust läbi sõita ja sealgi väike peatus teha...
Rammu -
Siin ma olen varem kah ühe öö veetnud ja põhjaliku ringi peale teinud, vahva oli jälle tutvust teha.
Ja kodu tagasi -
Tripp oli seekord päris pikk, ma sain aru et isegi kogenud kambale oli esimene kord päris nii kaugele sõita. Ei mäleta eelmisest korrast aga seekord varustus hakkas sportlaste rammu all lagunema.
Maabumise hetkeks oli päike juba ammu loojunud ja kuu kõrgel, õnneks aga (või oli see täpse planeerimise tulemus?) oli täiskuu kõrgel taevas ja see tegi õhtuse randumise päris omapäraseks.
Tempo oli võimas, ilm oli soe, alles päris lõpetuseks öösel kui juba jalg mandrimaa peal tagasi sai veel ka ujuma.