Aga ilmselt ma filmikunstist ei tea midagi, sest selline veidi labane aga sügavalt irooniline vaade rockiteemale andis vähemalt mulle võimaluse sügavalt naerda peaaegu et poole filmi ajast.
Kui mingit hollywoodi "jama" vaataks, kus kasutatakse kõiki vanu nalju mida eri filmides ja eri situatsioonides seitse korda nähtud, siis ilmselt teeks maha, aga hetkel oli päris palju kordi naljakas kui Guido Kangur lavapeal hüüab "rock'n'roolll" ja siis järjekordselt mingi hunniku lavatehnika otsa pikali käib...
Et kui vähegi selline huumor huvi pakub ja eesti rock meeldib, siis see on kohustuslikuks kirjanduseks, äratundmis ja avastamisrõõmu jagub!
No comments:
Post a Comment